Ujuva kuulventiili tihenduspõhimõte on järgmine
Tihendusstruktuur: ujuva kuulventiili ava- ja sulgemisosa on kera, mille keskel on läbi auk, mis võrdub torujuhtme läbimõõduga. PTFE -st valmistatud tihenduskoht asetatakse sisse- ja väljalaskeava otsa ja see on metallklapi korpuses.
Pitseerimisprotsess:
Kui sfääris olev auk langeb kokku torujuhtme kanaliga, on klapp avatud olekus.
Kui sfääri läbi auk on torujuhtme kanaliga risti, on klapp suletud olekus. Ventiil pöörleb 90 kraadi avatud kuni suletud või suletud kuni avatud.
Kui ventiil on suletud asendis, toimib sfääri sisselaskeavas olev keskmine jõud, mis põhjustab kera geomeetrilise keskpunkti kerge nihke ja on tihedalt kontaktis klapi istmega väljalaske otsas, suurendades kontaktpinget tihendusvööl, saades sellega ülearuse tihendi; samal ajal kui sfääriga kokkupuutuv sisselaskeklapi istme eelkoormusjõud väheneb, mõjutades sisselaskeava tihendi istme tihendi jõudlust. See kuulventiili struktuur on kuulventiil, mille kera geomeetrilise keskpunkti nihe on tööseisundis, mida nimetatakse ujuva kuulventiiliks. Tegelikult mängib pitseerimisrolli ainult ujuva kuulventiili väljalaskeavas asuv tihenduskoht, samas kui sisselaskeava ja kuuli tihendi istme vahel hoitakse väga väikest ujuvat tühimikku.
Tihendusrõhu suhe: kui kuulventiil on suletud olekus, toimib palli sisselaskeava keskmine rõhk, tekitades palli lükamiseks jõu, nii et pall surub tihedalt väljalaskeava tihendi, tekitades tihenduspinge tihenduspiirkonna koonilisele pinnale, moodustades kontakttsooni. Kontakttsooni pindala jõudu nimetatakse klapi tihendi töörõhu suheks q. Kui see rõhusuhe on suurem kui tihendamiseks vajalik rõhusuhe, saab klapp efektiivse tihenduse.
